valgla - territoorium,kus vesi jõe kaudu ära voolab. infiltratsioon - sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse hoovused - suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. tõus ja mõõn – merevee taseme tõus Kuu gravitatsioonijõu mõjul. Veetaseme perioodilise langusega iseloomustav mereloodete faas mandri- ja mägiliustik – Mandriliustik on ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasemel. Mägiliustik on mägise pinnaga alal asuv liustik.
Loomadest on iseloomulikud krabid perekonnast Uca ja kaladest mudahüpikud, kes vajadusel ka veest välja ronivad ja kuivamaaelu naudivad. Suure osa loomsest elustikust moodustavad mitmesugused suuremad karnivoorid (krokodillid, alligaatorid, kaslased), suuremad lagundajad puuduvad täiesti. Soolakusood Suurematel laiuskraadidel esinevad rannikualadel soolakusood, millele on iseloomulik soolase mereveega üleujutused mereloodete tõttu. Taimestik on soolalembene kuid sageli vööndiline vastavalt kaugusele rannast. Oluline tegur on ka sademed, mis leevendavad soolasust. Soolakusoodes on sageli puudus lammastikust kuid sellele vaatamata on tegemist väga produktiivsete ökosüsteemidega, mille produktsioonist kuni 70% annavad hoopis kemosünteesivad bakterid, kes kasutavad merevees leiduvat väävlit. Ka sinivetikate roll primaarproduktsioonis on suur. Suurem osa orgaanilisest ainest viib endaga kaasa mõõnavesi,