Ookean
Paljud neist
kraabivad kaljudelt toitu hõõrelina toimiva sarvestunud raaduliga.
3)Harilik mereliud toituvad kaldaäärsetel kividel kasvavatest väikestest merevetikatest. Nad
küünitavad oma toidu järele, sirutades oma jalga lainjate liigutustega tänu erilise lihase tööle.
Meriliud näksib vetikaid keelega sarvjate hambakestega kaetud hõõrlaga. Limajäljed, mida
mereliud endast maha jätab, soodustavad uute vetikate arengut. Igal mereliual oma
territoorium, mida tuleb kaitsta teiste eest.
4)Lehvik- ja kaelususlased - kallastel ja kõrgete lainetega kohtades pole lehvik- ja
kaelususlastel sobivast toidust puudust: seal leidub kärbunud taimede ja kõdunenud loomade
jäänuseid, tillukesi vetikaid ja planktoni koostisosaks olevaid mikroorganisme. Uss ootab,
millal toit tema kombitsatele satub. Söödav osa neelatakse alla, seedimatud osakesed aga
väljutatakse või kleebitakse hoopis tupeseinte külge.
annaabi.ee 
