Põhja-Euroopa rannikule sooja vett. Nii on kogu Põhja-Euroopas talvine temperatuur tunduvalt kõrgem kui samal laiuskraadil Aasias ja Ameerikas. Suved on aga Eestis mere läheduse tõttu jahedamad kui mandri keskosas. Kõige soojem on juuli. Lääne ja Põhja-Eestis on keskmine temperatuur 16,5 kraadi, aga Ida-Eestis on 17 kraadi. Kõige külmem kuu aastas on Eestis veebruar, mil keskmine õhutemperatuur ulatub kõige merelisemas piirkonnas, Vilsandi saarel, -3,5 kraadini. Kõige mandrilisemas Võrus aga -6,5 kraadini. Aastal 2003 oli Eesti talv väga karm - õhutemperatuur langes -35 kraadini. 2 EESTI TEMPERATUURI REKORDID Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur, milleks oli 35,6 kraadi, registreeriti 11. augustil 1992 Võrus. Külmarekordiks on 17
mesokliima. Meso- ehk kohakliima kujundajana on Eestis esikohal Läänemeri, mille mõju järgi on eraldatud Eesti kliimavaldkonnad. Valdkondi jagab Narva-Jõesuust Häädemeesteni tõmmatud diagonaal. See koos mõlemale poole ulatuva hajumisribaga on oluline sisepiir Eestis. Täpsemas käsitluses sõltub valdkondade piiri paigutamine suuresti kasutatavatest kliimakarakteristikutest (Raukas 1995: 189). Eesti merelisemas kliimavaldkonnas võib omakorda eristada vastavalt rannajoone orienteeritusele mere suhtes mereliste ja mandriliste elementide käiguga päevi, mis on määratud tuule suunast. Meretuulte mõjul on õhutemperatuuri, samuti relatiivse niiskuse ööpäevane amplituud tühine domineerivad merelise kliima tunnused. Maatuultega kandub maismaa mõju mõnevõrra mere suunas, põhjustades ka rannikulähedastel saartel suuremaid õhutemperatuuri kõikumisi
annaabi.ee 
