Iseloomusta nende mõju. Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. 2. Kliima üldiseloomustus : keskmine õhutemperatuur suvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja valdkond. Valitseb lähisarktiline, jaheda suve ja pehme talvega niiske merelinekliima. Keskmine temperatuur on juulis 10-12 ºC . Sisemaal on talvel keskmine temperatuur -5 kuni -10 ºC. Lõuna- ka läänerannikul sajab 1000-1500mm, mäenõlvul üle 2000, suurte liustike lagedel 4000 ja põhjarannikul vaid 450- 650 mm/a. Metsatundra, okasmets. Lähisarktiline vööde. 3. Kuidas mõjutab kujunenud kliimat geograafiline asend (ookeani või merede suhtes jm). Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on talv suhteliselt pehme. 4
See on kõrgeim idas Draakonimägedes, kus ta on 3482m, ja lõunas Sneeubergi mägedes kõrgusega 2505m. Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karroo nõgu. 2.2 Kliima Maa põhjaosa on troopilises, lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Sademete jaotumist mõjutavad hoovused, läänes külm Benguela hoovus ja idas soe Madagaskari hoovus ning lisaks veel ka Suur astang. Idarannikul on niiske merelinekliima, kus aastas on keskmiselt sademeid 1000, mäenõlvul kuni 2000 mm ning kuu keskmine temperatuur kõigub 18-25 kraadi juures, sisemaal mandriline poolkõrbekliima ja seal on keskmiselt 300-500 mm sademeid aastas, läänerannikul kõrbe- ja lõunarannikul vahemereline kliima 670-700 mm sademeid, sealjuures juuli keskmine temperatuur 13 C ja jaanuari keskmine temperatuur 21 C. Lõuna-Aafrika võib rõõmu tunda mõõduka kliima üle, mis Kaplinna ümbruses Vahemere ilmastikku meenutab