Sauga jõest Pärnu linna vaheni
2 m pakune täitepinnas. Tehispinnaste all on mereliiva 0,5 kuni 4 m paksune lasund. Liivakihi
paksus on suurem ala kirde- ja põhjaosas ning väikseim jõe kaldal. Mereliiv katab 10...15 m
paksust viirsavi kompleksi. Viirsavi pealispind asub absoluutkõrgusel -1...-2 m, jõe säng on
kujunenud viirsavisse. Savikompleksi all asub tihe moreeni või liiva kiht. Sauga jõe kallastel
on vahetult mulla-, turba- või mereliivade kihi all kuni kümne meetri paksune jääjärvelise
tekkega viirsavi. Nii nagu viirsavi, on ka tema all karbonaatkivimitest aluspõhja peal olev
veega küllastunud savi-liiv moreen, pärit viimase jääaja lõpust. Just viirsavid ja teised savi-
ning aleuriidipinnased on nende väikese nihketugevuse tõttu Eesti oludes eriti lihkeohtlikud.
Olulist rolli mängib ka põhjaveetaseme kõrgus ning kiire veetaseme langus jões. Viimane
tõsisem maalihe toimus 2005
annaabi.ee 
