hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Viikingite arvukus suurenes ja kõlbulikku põllumaad oli vähe, olid sunnitud mujale rändama. 6. Milliste kaupadega kaubeldi ja miks? Kaubeldi karusnaha, vaha, mee, orjade, vürtside, metalli, klaasi, tekstiiliga. Läbi kaubanduse said viikingid kontrollida mereliiklust ja said samas ise ka kasu, mis mõjutas nende perede käekäiku. 7. Kui olulised või ulatuslikud olid koloniseeritud territooriumid? Kui püsiv oli kolonisatsioon? Bretoni viikingid kasutasid koloniseeritud ala hoopis edasiste sõjaretkede läbiviimiseks. Maa oli tihti kasutukõlbmatu ning väärtusetu. Puudus igasugune kaubandus ja õitseng. Kolooniad püsisid vähe, nende eest ei hoolitsetud. Viikingite Britannia koloonia püsis vaid 20
esindajatega · rahvusvaheline Mereorganisatsioon IMO Imo eesmärk : korraldab valitsustevahelist koostööd tehniliste (eriti inimeste ohutust ja turvalisust tagavate) probleemide lahendamisel, ühtlustab riikide meresõidueeskirju ja normatiivakte, vältimaks merede saastamist laevadelt jms. Tähtsamad IMO konventsioonid: mis mis puudutavad laevu, nende ehitamist ja varustatust, mehitamist ning mereliiklust: rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel ; rahvusvahelise laadungimärgi (lastliini) konventsiooni -määrab ära vaba-parda kõrguse ja veeliini asetuse erinevates kliima-vööndites, kokkupõrke vältimise;rahvusvaheline mereotsingute ja -pääste konventsioon; meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon; rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimiseks laevadelt; rahvusvaheline konventsioon laevade