Riigikord Riiki juhtisid aristokraatide Riiki juhtisid kaks kuningat (võim seast valitud ametnikud ja päritav), vanemate nõukogu geruusia ja nõukogu. Kodanikkonnda loeti neid kontrollisid viis efoori. kõik vabad meestest Kodanikkonnas olid ainult Sparta põliselanikud. keskuse elanikud, ülejäänud (perioigid ja Oli osa mereliidust. heloodid) olid mittekodanikud, kuid pidid maksma andameid või harima maad (olid orjad). Osa Peloponnesose liidust (põhines jalaväel). Kasvatus Väärtustasid rohkem kui ainult Kasvatus keerles peamiselt sõjalise
Sellele lisandusid kulud laevastiku ehitamiseks, varustamiseks ja mehitamiseks (laevastikus teenimise eest maksti väikest palka). Osa neist kuludest kandsid rikkad ateenlased regulaarsete riiklike kohustustena liturgiatena , osa saadi metoikide maksust ja Pireuse sadamatollidest. Kuid ateenlased kasutasid oma riigi 29 rahastamiseks ulatuslikult ka liitlastelt laekuvat forost. Mereliidust saadava tuluta oleks demokraatia sellisel kujul olnud võimatu. Teiselt poolt tugines Ateena merevõim paljuski just vaestele ateenlastele, sest nemad teenisid madruste ja sõudjatena laevastikus ning tagasid seega kodulinna sõjalise võimsuse. Nii olid demokraatia, merevõim ja domineerimine liitlaste üle lahutamatult seotud: merevõim õigustas lihtrahva osalemist riigivalitsmises ja mereliidust saadavad vahendis aitasid sellele tõhusalt kaasa.
annaabi.ee 
