..........................................................14 3 Sissejuhatus Jüüti merelahingus (tuntud Saksamaal ka kui Skagerraki merelahing) võitlesid omavahel Brittide Suur Laevastik (Grand Fleet) ja Sakslaste Avamerelaevastik (Hochseeflotte). Lahing toimus 1916. aastal Jüüti poolsaare ligidal Skagerraki väinas ning oli I maailmasõja ja kuni tolle ajani suurim metall-laevade vahel peetud merelahing, mis jäi ka I maailmasõja viimaseks brittide ja sakslaste laevastike vaheliseks merelahinguks. Jüüti merelahingus leidsid esmakordselt kasutust laevalt õhkutõusvad luurelennukid ning see sai ka peamiseks põhjuseks lahinguristlejate mõju vähendamiseks. Briti Kuninglik Laevastik (The Royal Navy) oli I maailmasõja alguses sakslaste laevastikuga võrreldes suurem ja võimekam. Brittidel olid nii materiaalsed kui ka geograafilisest asukohast tingitud eelised. Kuninglik Laevastik blokeeris sakslaste pääsu Atlandile, mis võttis
nov.1918. Saksamaa tunnistas lüüasaamist Somme-Toimus Inglaste ja Pranstlaste vahel lahing Esimese maailma sõja ajal aastal 1916. Inglased kasutasid esimest korda tanke. Inglased kaotasid 79 diviisi. Ypres- Lahing toimus Austraalia üksuste ja Saksa vägede vahel aastal 1917 20. septembril. Selles lahingus avaldus kogu lääneride õudus. Toimus Esimese ilmasõja üks rängimaid lahinguid. 12.Märkige + või - , sõltuvalt väite õigsusest. (8p) I maailmasõja suurimaks merelahinguks oli Jüüti merelahing. - Enamlased (bolsevikud) haarasid Venemaal võimu 1918.a. oktoobris. + 1917.aastal sai Eestis asjaajamiskeeleks eesti keel. - I maailmasõja ajal mobiliseeriti Vene sõjaväkke 1 000 000 eestlast. - Saaremaa ja Hiiumaa langesid 1917.a. sügisel Saksa vägede kätte. + Soome riik kuulutati välja 1917.a detsembris. - Prantsusmaa sõjaplaani nimetati Schlieffeni plaaniks +
annaabi.ee 
