"merekuurortidega" - 1 õppematerjal

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

aastast). (Saari- nen et al 2008: 466­467). Järelikult võib neid perioode Eesti merekuurortide ühe eelistatud lääne ja kvaliteedi suunalise arengu peamisteks pidurdajateks ning eripära tekitajateks pidada (vt joonis 1), sest Venemaalt tuldi Baltikumi merekuurortidesse just nende lääneliku elu-olu tõttu. (Worthington 2003: 382­383; Kask et al 2010: 169­170). Joonis 1. Lääne-Eesti merekuurortide (E1­E4) arengusuuna muutumine võrreldes ülejäänud Euroopa merekuurortidega (M1­M4) neljas arengufaasis (1 ­ Eesti Vene impeeriumi koosseisus, 2 ­ Eesti Vabariik I, 3 ­ Eesti NSV, 4 ­ Eesti Vabariik II). Allikas: autori koostatud (Worthington 2003, Saarinen et al 2008 ja Kask et al 2010 põhjal) 9 Taasiseseisvumise järel on Eesti merekuurortides asutud arendama peamiselt spaasid. Kuurorti endasse suhtutakse pigem kui juba olemasolevasse kooslusesse: meri, päike ja õhk, mis eraldi arendamist ei vaja