Eesti biotoobid
Kõige rohkem hapnikku ja valgust on
veekogu pindmises kihis. Sügavamale liikudes jääb seda järjest vähemaks. Sügavate
veekogude põhjas pole ei hapnikku ega ka valgust.
9. Läänemeri.
9.1. Läänemere osad, paiknemisest tingitud iseärasused.
Läänemeri on maailma suuruselt teine riimveekogu (madala soolsusega veekogu), üldpindalaga ligikaudu
415 000 km². Läänemere põhjaossa jäävad Botnia laht ja Botnia meri koos nende vahele jääva Merekurguga,
ning Soome laht. Keskosa moodustabAva-Läänemeri, mida eraldavad põhjaosast Saaristomeri ja
Ahvenameri. Ava-Läänemere võib jagada põhja- ja lõunaosaks ning Lääne- ja Ida-Gotlandi basseiniks. Ava-
Läänemerest idas paikneb Liivi laht ja lõunas Gdanski laht. Põhjamerega tagavad ühenduse üsnagi kitsad
Taani väinad (Sund, Suur-Belt ja Väike-Belt) ning Kattegat, mistõttu Läänemerd loetakse poolkinniseks
mereks.
annaabi.ee 
