Juhan Smuuli roll Eesti kultuuriloos
Muidugi olid käärid
unistuste ja tegelikkuse vahel, olid lapse- ja noorukiea plaanitsused ja soovid, mis jäid
täitumata või täitusid hoopis teisel kujul. Oli meri kui igapäeva reaalsus ja kui unistuste
sinine kaugus, mis lakkamatult toitis tundemeelse rannapoisi kujutlusi. Oli rohkesti
koloriitseid laialt maailma näinud meremehi, kelle jutustused, lood ja laulud neid
kujutlusi omalt poolt täiendasid ja ergutasid, lisasid ränkade tormide ja mehiste tegude
romantikat. Tekkis unistus merekoolist ja meremeheelust, aga see ei olnud ainus.
Koolipoisiaastatest peale kirjutas Tooma perepoeg luuletusi ja jutte, ihaldusväärsena
tundus ka keskkoolis edasiõppimine. Ning oli ka Tooma, põline talukoht, mis
kolmekümnendatel aastatel vajas järjest rohkem peremeest ja pärijat, sest Juhani isa Jüri
Smuul käis juba kaheksandat kümmet ja talu oli hakanud küla jõukamatest peredest üha
enam maha jääma. Tulevase peremehe roll tekitas omakorda unistusi, eriti sellest,