Kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses
loodusteadustele ning tütarlastegümnaasiumid.
·Tagasilöögi andsid venestusreformid. Vene õppekeel, sobimatud õpikud, umbkeelsed õpetajad.
·Maale loodud 5-aastased ministeeriumikoolid võimaldasid anda põhjalikumat haridust.
·Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906. a. lubati asutada emakeelseid
erakoole.
·Rajati uusi kursehariduskoole kommerts-, kaubandus-, õmblus-, ja põllutöökoole lisaks senistele
merekoolidele ning raudtee tehnikakoolile.
·Kõrghariduse omandamist pakkusid Tartu Ülikool, Tartu Veterinaariainstituut, Mihhail
Rostovstevi Tartu Eraülikool ja Anton Jassinski Tartu Kõrgemad Naiskursused.
·1914. a. Õppis Tartu Ülikoolis üle 400 eestlase. Eestlastest said lisaks pasoritele nüüdsest ka
juristid, insenerid, arstid, keeleteadlased, ajaloolased.
· Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool, kus töötas rida rahvusvahelise mainega
teadlasi.