Seneca moraalikirjad Luciliusele
(34) Kehast väljub hing kas rahulikult või sööstab välja, tundmata huvi selle vastu, mis saab mahajäetust
hiljem. Nagu me ei hooli mahalõigatud juustest või habemekarvadest, nõnda väljub too jumalik hing
inimesest, ja see, kuhu toimetatakse ta endine pelgupaik, kas sööb selle tuli või katab muld või kisuvad
lõhki metsloomad -- on tema jaoks niisama tähtsusetu nagu emakook pärast lapse sündi. 209 Kas
kannavad laiba laiali linnud või hävib ta "merekoertele antuna saagiks", 210 mis tähtsust on sellel tema
11
jaoks, kes on lakanud olemast? (35) Kuid ka inimeste keskel viibides ei karda tark surmajärgseid
ähvardusi nendelt, kellele on vähe seda, et neid kardetakse surmani. Mind ei kohuta, ütleb ta, ei konks
ega teotamiseks väljavisatud laip, mis tükkideks kistuna mõjub nägijaile jälgilt. Kelleltki ei palu ma viimase