Viljandi
kaunis ja kultuuriliselt rikkas keskkonnas.
Viljandi linn on saanud alguse kalastajate ja küttide lõkkeasemetest. Viljandi kui asula
elanikud muutusid paikseks arvatavasti eelmise aastatuhande lõpul. See oli aeg, kui algas
laiaulatuslik kaubavahetus Bütsantsi ja Lääne-Euroopa vahel, mööda Ida-Euroopa lõputuid
jõgesid, Mustalt merelt Läänemerele.
Tööriistade levik ja puutöö oskused olid Läänemere randadel jõudnud tasmele, mis
võimaldasid ehitada madala süvisega merekindlaid paate. Selline pikk paat võimaldas
liigelda madalatel jõgedel, ning purjetada Läänemerel. Skandinaavia saagades mainitakse
eestlasi kui mereröövleid ja kaupmehi ning loendatakse vastastikkuseid sõjaretki. Lääne-
Euroopa kroonikates tuntakse neid viikingitena, Ida-Euroopas varjaagidena.
Viikingiajal eraldusid üksikud külad, mis asusid kaubateede ristumiskohal ja said
hiljem linnadeks. Kesk-Eestis oli selleks Viljandi, mis asus lõunast põhja suunduva maantee