Referaat kilpkonnast
Õhu pumpamisega tegelevad ka jäsemed. Osad kilpkonnad on
võimelised ka hingama läbi naha. Veekilpkonnadel toimub täiendav vee hingamine ja
seetõttu võib mõni liik viibuda vee all nädalate kaupa, ilma, et tuleks pinnale
hingama. Kilpkonna peaaju on nõrgalt arenenud. Seljaaju on jäme ja raske. Silmad on
hästi arenenud, peale kahe liikuva silmaava esineb kilpkonnalistel veel pilkekile.
Kuulmine on nõrgalt arenenud, maismaavormidel on trummikile paks,
merekilpkonnadel on kuulmekäik kaetud paksenenud nahaga. Maitsmine, kompimine
ja haistmine on üsna teravad. Loom tunneb iga väiksematki kilprüü puudutust.
Kilpkonnad munevad maismaale, et arenevad looted saaksid hapnikku otse
atmosfäärist. Pesitsushooajal muneb enamik liike kaks või enam munakurna, mille
suurus võib olla kuni 100 munani. Emased munevad liivaurgudesse, mille nad ise
kaevavad. Tavaliselt tullakse munema öösel. Tillukesed kilpkonnad peavad munast