Künnis-Beres, 20.02.2017 UUED MEETMED – bioloogiline mitmekesisus, elupaikade kvaliteet (D1) 1. Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks EL sinise majanduskasvu strateegia näeb lähitulevikus ühe peamise kasvu- valdkonnana ette merevesiviljeluse arengut. Eutrofeerunud Läänemere tingimustes tuleb eelistada toitaineteneutraalset või siis merekeskkonnast toitaineid väljaviivat - toitainenegatiivset vesiviljelust. UUED MEETMED – võõrliigid (D2) 2. Võõrliikide alase teadlikkuse suurendamine nende leviku ohjamiseks Võõrliikide teisaldamine toimub tihti inimese teadmata, mille põhjuseks on vähene informeeritus. See võib kaasneda mitmesuguste tegevustega (laevandus, kalapüük, turism jne). Juhusliku invasiooni riske saab vähendada laialdase teavituskampaania abil. VÕÕRLIIK – ümarmudil, põline elupaik on Ponto-
ressursside majandamiseks on alates 1974. aastast allkirjastatud mitmeid rahvusvahelisi ja riiklikke konventsioone ja poliitilisi raamdirektiive üle kogu maailma Läänemere puhul näiteks Helsingi Komisjon. Antud dokumentide paljude nõudmiste seast on merekaitsealade loomine üks olulisemaid vahendeid kaitse reguleerimisel (Boedeker et al., 2010). Merealade kaitset korraldades peab arvestama puuduliku informatsiooniga nii merekeskkonnast kui loodusressursside seisundist. Merekeskkond on väga dünaamiline, kuid samas stabiilne, mille mõjutused on tihtipeale laiaulatuslikud (Internet 3). 4 Kuid veel praegugi on mere ökosüsteemide ja bioloogilise mitmesisuse kaitse mitu sammu maas maismaa kaitsest. 2003. aastal kuulus kaitse alla kõigest 0,5% maailma ookeanidest maismaast kuulus siis kaitse alla 12% (sh arvestamata suurt kaitseala Antarktika mandril) (Boedeker et al, 2010)
annaabi.ee 
