Referaat Pärandkooslused
pinnas kuivab täiesti läbi. Ekstreemsete kasvutingimuste tõttu domineerivad alvaritel stressi
taluvad liigid. Looniitude tüüpiliste liikide põhilevila on sageli Kagu-Euroopa steppides või
Põhja-Euroopa subarktikas. Loopealsetel kasvab väga sageli tugeva põõsarinde moodustav
harilik kadakas, mille tihedus sõltub majandamise intensiivsusest. (Luhamaa, H. jt. 2001.)
Rannaniidud
Rannaniidud tekivad madalatele merekallastele, kus merevee ja karjatamise mõju tekitavad
soolalembesed taimekooslused. Olenevalt mere kaugusest võib taimestikus eristada kolme
vööndit. Subsaliinsed taimekooslused asuvad hüdrolitoraalis. See ala on alaliselt või pikka
aega üle ujutatud ning taimede alumised osad on alaliselt vees. Subsaliinsetel rannaniitudel
on tavalised roostikud, meri-mugulkõrkja või kareda kaisli kooslused ning peaaegu
taimkatteta paguveerannad
annaabi.ee 
