EESTI KÜLARAHVAS 17.-19. SAJANDIL
Ühise nõu ja jõuga tehti mitmesuguseid töid, mida
maakasutusviisi tõttu tuli teha üheaegselt, nagu põllutööde (künd, külv, lõikus jne)
alustamine ja lõpetamine, aedade tegemine, külakarjase ja sepa palkamine jpm. Küla
kogukondlikust elulaadist püsisid kaua 20. sajandini talgud, mida korraldati
vastastikuseks abistamiseks kiirete ja suuremate tööde, nagu sõnnikuveo, heinaniidu,
viljakoristuse, linakitkumise jms korral, samuti kalurite koostöövormid, eriti
merekalastuses jm. Vanade kogukondlike tavade elemente leiame tuleõnnetustes
kannatanute ühisel abistamisel, vigaste ja vanurite eest hoolitsemisel, perekonna-, eriti
pulmakombestikus, kalendritähtpäevade pühitsemisel jne. (Berg jt 1998:207). Võib
järeldada, et ühise töö raames levisid suust suhu külaelu ja kaugemaidki kohti puudutavad
lood, teadmised ja uudised.
3.2. Mõis ja härrasrahvas
Esimesed mõisad tekkisid Eestis 13. sajandil, muistse vabaduse kaotamise järel. Kuni 17.
annaabi.ee 
