Soome-ugri rahvakultuur
Laastavalt mõjus isuritele II maailmasõda. Nende asuala oli aastaid lahinguväli ning Leningradi blokaadi ajal sakslaste
tagala. Sõja lõpufaasis evakueeriti suur osa isureid koos ingerisioomlastega Soome ning anti pärast sõda NSV Liidule
tagasi. Ingerimaale neil aga esialgu elama asuda ei lubatud. 1959. aastal loendati NSV Liidus 1100 isurit.
Elatusalad
Isurite peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus ning sellega liituv loomakasvatus. Tegeldud on ka
kalapüügiga (sh merekalastusega) ja metsatööga. Viimaste sajandite vältel on isuritele mitmesuguseid
25
teenistusvõimalusi pakkunud Peterburi. Viimase Venemaa rahvaloenduse (2002) andmeil elab üle poole isuritest
linnades.
Usund
Isurid kuuluvad juba umbes 1000 aastat õigeusu mõjusfääri, ent sisuliselt said neist õigeusklikud alles umbes 16.
sajandil. Kristluse-eelse usundi elemendid pole isuri küladest lõplikult kadunud tänini. 20
annaabi.ee 
