Surnumere ökoloogia
nime, näiteks Haisev järv. Hoolimata kliimast on inimesed selle veekogu ääres elanud
tuhandeid aastaid ning katoliiklikust perioodist alates oskavad nad kasutada selle ala eeliseid.
Kagu- Idas Punane meri oli samuti tekkinud Aafrika rifiorgu, aga merevesi ei saanud voolata
veel põhjapoolsemasse murrangusse. Liiv ja setted olid selle oru läbipääsmatuks muutnud.
3 000 000 aastat tagasi oli oru põhjapoolne osa veel Vahemerega ühendatud Galilea väinaga
ja piklik mereharu moodustas Tiberi järvega ühtse kaldajoone, mis oli sai alguse Vahemerest.
Veetaseme languse tagajärjel eraldus meri Vahemerest ning muutus järveks. See oli umbes
2 000 000 aastat tagasi. Ainsateks toiteallikateks olid järvele mageveega Jordani jõgi ja veel
mõned pisemad jõed; vihmavesi, mis voolas alla mägedest, tuues kaasa liiva ja setteid. Sellel
ajal Jordani jõgi oli Tibrise järve ja Surnumere ühenduseks. Kuiv kliima põhjustas suure
aurumise, jättes setted ja soolad järve