Euroopa ja loodusgeograafia
Eri aegadel ja tingimustes siia pääsenud erinevatel liikidel on osaliselt säilinud endises
keskkonnas omandatud jooned ja omadused. Külmade jäävete mälestised on tint ja luts, samast
ajast pärineb ka lõhe. Viigerhüljes võis Läänemerre saabuda 11 000 aastat tagasi.
Peamine mere- ja riimveeloomastik pärineb aga viimasest järveetapist, nn Antsülusjärve ajast.
Soolasemasse vette asusid elama näiteks tursk, lestalised, räim jt, soolsuse edasise alanemise
ajal tõmbus osa merefaunast lõunasse, paremad elutingimused tekkisid aga siseveeliikidele.
Liigid, kes on suutnud riimveega kohastuda, tunnevad ennast siin hästi ja on üldiselt
produktiivsed. Siiski muudab ökosüsteemi selline õrn tasakaal selle muutustele väga
vastuvõtlikuks, muutugu siis vee füüsiline ja keemilise koostis või toiduahela struktuur.
((Joonis: Läänemeres elavaid kalu. Lest, lõhe, kilu, forell, räim, tuulehaug.))
Mõisted
riimvesi
valgla ehk valgala
Küsimused
1
annaabi.ee 
