Mees-kes teadis ussisõnu
juurde sööma, Leemet imetles vanaisa rammu, kuidas ta kõigega hakkama sai, kuigi tal jalgu
polnud
- söödi põtra ja joodi vanaisa maha notitud meeste kolpadest allikavett, vanaisa lubas
pulmakingina neile mõned kolbad koju kaasa anda, kui nad Möigase juurest tagasi tulevad
- paat pandi söögipoolist täis ja asuti teele, nad ei kiirustanud, ikka ujusid ja kallistasid jmt,
ööbisid paadis, hommikul ärgates avastati, et paat on mererohtu takerdunud, mererohi osutus
suureks mereelukaks, kellel olid pikad habemekarvad, kuhu nad takerdunud olidki
- ussisõnade abil tehti kalaga juttu, kala rääkis, et Hiie ja Leemet on viimased inimesed, kes
teda näevad, sest enam ta veepinnale ei tule, kuna ta vana ja enam ei viitsi, kala rääkis, et ta
on näinud põhja konna, kes ta seljale puhkamiseks maandus, kala nimi oli Ahteneumion, ta
sukuledus merepõhja
- Leemetit ärritas, et ta kõiges viimane olema peab, viimane mees metsas, viimane poisslaps
annaabi.ee 
