"meredevahelist" - 1 õppematerjal

Eesti ajalugu uusim aeg välispoliitika 1918-1939

See tähendas tervele Ida-Euroopale jõuvahekordade muutumist. Seni olid N.L. ja Saksamaa teinud koostööd ja Poola ja Prantsusmaa olnud liitlased. Nüüd tekkis Poola ja Saksamaa teineteisemõistmine. Sellega õõnestati kollektiivse julgeoleku põhimõtet. Poola-Saksa leping tekitas eriti ärevust Leedus, aga ka Lätis ja Eestis. Oletati, et Poola on jätnud Saksamaale vabad käed Balti riikide suhtes. Aastatel 1937–1938 tahtis Poola välisminister Józef Beck moodustada laiaulatuslikku meredevahelist riikide blokki, mis ühendaks endas Poolat, Doonau-äärseid ning Balti riike ja võimaluste piires ka Skandinaavia maid, et see oleks nn. Kolmas Euroopa, neutraalsete riikide kaitsevall nii Saksamaa kui ka N.L. vahel. See projekt osutus teostamatuks – Poola oli selleks liiga nõrk riik. Pealegi olid paljudel ühinema kutsutud riikidel omaenda erinevad, tihtilugu vastakad huvid. Poolale ei saanud enam loota, kuna see oli lähenenud Saksamaale ja püüdis pidevalt laveerida N.L