Eesti I maailmasõja ajal kuni vabariigi väljakuulutamiseni
Taanist. Eesti poolel oli ka vene valgekaartlaste Põhjakorpus (Loodearmee), Eesti vägede
ülemjuhatajaks sai Laidoner. PA oli 1919 algul kurnatud (siia ei saadetud enam reserve), Eesti
Töörahva Kommuun hilines mobilisatsiooniga, enamlaste õhutatud mässukatsed nurjusid.
Enamlased päästsid valla punase terrori (ohvreid 600), hiljem valge terrori omakohus,
kohtuta hukkamised ja sõjavangide mahalaskmine.
Murrang : Jan. 1919 läksid Eesti väed vastupealetungile (soomusrongid, meredessantsalgad)
14.jan. vabastati Tartu ja 19.jan. Narva. Veebruari alguseks oli Eesti vaba, Saaremaal
puhkenud mäss (enamlaste agitatsiooni ja infopuuduse mõjul) suruti karistussalga poolt maha.
Maaküsimus enamlased tahtsid luua põllumajanduskommuunid, maamehed pettusid aga
neis. Üks Vabadussõja võitmise eeldus oli valitsuse ja erakondade maaküsimuse lahendamine.
Teine oli enamlaste võit Vene kodusõjas : valgekaartlased kindral Judenitsi Loodearmee vastu
annaabi.ee 
