Kasu inimestele – turism, viljakad mullad, ehitusmaterjal (tuff), geotermaalenergia, rikkalikult maavarasid (kuld, hõbe, vask, maagid). Maavärinad Maavärinad esinevad laamade piirialadel, kolde sügavus on aga erinev ning oleneb laamapiiri tüübist: 1) Ookeani keskahelikus – paari km sügavused 2) Kuuma täpi piirkonnad ning mandrilaamade põrkumine – kümneid km sügavused 3) Subduktsioonivööndis – kuni 670 km sügavused Mercelli skaalal mõõdetakse maavärinaid pallidega (1-12) purustuste põhjal, Richteri skaalal mõõdetakse skaalal 1-10 ning skaala on logaritmiline. Kaasnevad nähtused – tulekahjud, veetaseme tõusud ja langused, tsunamid, maalihked. Maa sfäärid Litosfäär – maakoor ja vahevöö ülemine osa Pedosfäär – maakoore pindmine kiht, mullastik Hüdrosfäär – veestik Atmosfäär – õhkkond Biosfäär – elusorganismid
Teised on aeglasemad ning liikuvad risti keskonna suunaga ning deformeerivate impulssidena. Maavärinad võivad olla erineva tugevusega, ning nende tugevus sõltub maavärina kolde kaugusest ja sealt vabanevast energiast. Inimeste taju suhtes võivad nad olla samuti väga erinevad alustades täielikkust taju puudusest kuni laastamistööni. Maavärinate tugevuse mõõtmiseks kasutatakse Richteri skaalat, mille järgi vaadatakse ja hinnatakse vabaneva energiahulka. Samuti on olemas Mercelli skaala mille järgi hinnatakse maavärina tagajärgi visuaalsel kujul ning purustuste suuresga. 2. Maavärina tekkepõhjused Suur vene teadlane Mihhail Lomonossov oli esimene veneteadlane, kes avastav sellise loodunähtuse nagu maavärina mõned põhjused. Tema on see, kes rajas aluse sellisele teadusele nagu seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja Maa siseehituse uurimisega ning vaatleb maa-aluste tormise tekitatud elastseid laineid.
Maavärinate tekkimine Kivimiainese plastiline ümberpaiknemine tekita laamad. Liikuvates laamadas, eelkõige piirialade, tekivad pinged (lahknemispinged/survepinged/nihkepinged). Teatud hetkel ületavad pinged kriitilise piiri ja kivimid purunevad. Salvestunud energia levib üle kogu maakera laiali seismiliste lainetena ja tekibki maavärin. Maavärinate mõõtmiseks kasutatakse kahte meetodit: 1. Kvalitatiivne, Mercelli skaala pallides, intensiivsuse hindamine, visuaalne hinnang 2. Kvantitatiivset, Richteri skaala magnituudides, võimsuse hindamine Vulkaani kuju ja omadused Kihtvulkaan – magma koostis happelisem, see tähendab, et viskoossus (vastupanuvõime liikumisele) on suurem. Seega magma tardub kiiresti ja tekib kõrge mägi. Kuna magma tardub kiiresti, tekivad plahvatuslikud ja äkilised pursked. Kilpvulkaan- magma koostis on vähem happelisem, see tähendab, et viskoossus
annaabi.ee 
