Alexandre Dumas “Krahv Monte-Cristo” I
Hiljem selgub, et Noirtier oli Villeforti isa. Peale seda lubati Edmond “koju”.
Tegelikult viidi ta vanglasse, mis oli üsna puhas, justkui tavaline tuba, aga
trellitatud. Olles oodanud vanglas juba kuus tundi, tuldi Edmondile järele. Ta
tõugati kaarikusse, mis sõitis paadini, mis omakorda viis Edmondi süngesse
Chateau d’ Ifi.Ta pandi kongi ja nüüdsest alates oli ta lihtsalt number 34. Ta
ähvardas üht valvurit tappa, kui too ei toimeta kirja Mercedesele ja ta pandi
kasematti, kuna teda peeti hulluks.
Samal ajal asus Villefort Pariisi poole teele, teel sinna kuulis vaid ühte: usurpaator
on maabunud Prantsusmaal. Üha rohkem valdas Villeforti soov tappa oma isa,
mille hiljem ta ka teoks tegi.
Morrel ja loomulikult ka Mercedes üritasid Edmondit päästa ministrile palvekirja
kirjutades. Villefort kirjutas selle küll valmis, kuid see kiri jäi tema kätte ja
ministrini see ei jõudnud.