Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused
lahutamatus (see on teinud tema luulest tõlgendusainese psühhoanalüütilise kallakuga
lähenemisviisidele). Bioloogilise naisidentiteedi avaldused ning katked feministlikust
sõnavarast segunevad järskude vaatepunktivahetuste ja ,,mehelike" rollimängudega. Säärase
,,sootaguse" värsikeele üheks eelduseks on muuhulgas eesti keele grammatilise sootuse
ärakasutamine.
Tema luulelaadi sugulusseosed Hirvest ja Krullist Mercani, pluss viited varasemale
naisluulele, eeskätt Vallisoole ja Karevale.
Elo Vee (Viiding) debüütkogu ,,Telg" nn tüdrukutekassetis 1991. Hämarad aimdused,
enesemääratlusvaevad jms + korduvad koolimotiivid, mis kannavad nii ahistusi ja
ebamääraseid änge kui ka omamütoloogilise ,,laste maailma" mängulist hurma. Kool
metaforiseerununa jääb oluliseks märksõnaks ka ta hilisemas luules, vastandub
võimuvõrgustiku süstematiseerimiskatsetega
annaabi.ee 
