Sõjasuvi Ruhnul
Saar on meie käes. Sapöörid alt ei vedanud.''
,,Kas kõik on terved?''
,,Täies koosseisus, välja arvatud kaks haavatut.''
,,Pääsesime kerge ehmatusega,'' mõtles Jegorõtšev. ,,Ja ka laevad ei saanud eriti kannatada.''
Õhtul kutsus Ruhnu garnisoni ülem leitnant Saškov tuletorni juurde kokku allüksuste komandöride nõupidamise. Igale
allüksusele ülesannet andes jaotas ta sakslaste dessandi puhuks saare rannajoone kaitselõikudeks. Komandörid läksid
üle merallist tuletorni vaateplatvormile, kus avanes vaade kogu suhteliselt väikesele rohelise metsamütsiga kaetud
saarele.
,,Me hakkame selle Nõukogude maalapikese eest võitlema. Nagu isegi näete, taganeda pole kuhugi,'' kinnitas Saškov.
,,Seepärast tuleb teha iga meeter sakslastele ligipääsmatuks.''
Spöörid said endale selle rannalõigu, kus oli maabunud dessant.
,,Kõigepealt moondage paadid ja peitke ära lõkeaine,'' käskis Jegorõtšev.