Ervin Abel
See kriiksatus, mis ta teele saatis, sobis kui rusikas silmaauku. «Istus lauas, proovis,
proovis ja järsku tuli selline falsetiga, kriiskav hääl. Tädike kõrvallauas oli seepeale oma
teetassi maha kukutanud ja Moskva saia kurku tõmmanud, aga isa oli rõõmus, kargas
püsti ja rääkis selle häälega tänaval terve tee kuni teatrini välja et jumala eest meelest
ei läheks,» vahendab poeg Margus Ervin Abelilt endalt kuuldud juttu.10
Tükk osutub menukakas ja Abel saab kriitikalt maksimumpunktid. Sellega algabki
tema teekond Kiirena. Edaspidi täiendab ta enda tegelast veelgi ja lõpuks ei pääse ta
Kiire rollist enam üle ega ümber. Isegi ta teised rollid võtsid vaikselt Kiire kuju. Lõpuks
ütles Abel kolleegidele, et kui nad märkavad temas Kiirt, siis öelgu nad kohe ja ta üritab
seda parandada. Lõpuks ei tehtud enam vahet, kus on Ervin ja kus Kiir.
8 Kirsti Vainküla Siin ma olen, Tallinn: Menu Kirjastus, 2010. Lk. 16