Matemaatika õpe erivajadustega lastele
seisukohalt võimalik toetuda füsioloogiliselt arengus prevaleerivale psüühilisele protsessile -
Juba enne kolmandat eluaastat, manipuleerides mänguasjadega, suheldes täiskasvanutega, harjudes ennast
teenindama, õpib laps ümbritsevast tegelikkusest hulki tajuma. Korduvate tajukogemuste tõttu on väikelapsel
kogetud niisuguste hulkade sarnasus nagu 2 kätt ja 2 jalga, 1 nina, 2 silma, emal 2 kätt jne, jne. N. Mentsinskaja
arvates lõpeb hulkade tajuprotsess arvude 1 - 5 kujutluse tekkimisega. Kuni kolmanda eluaastani reageerib laps
ebatäpselt küsimusele "mitu?" Küsimuse puhul ta vastab kindlasti arvsõnaga, mis tavaliselt ei lange kokku hulga
elementide tegeliku arvuga või kui langeb, siis see on juhus. Niisugune reaktsioon näitab, et arengutendents on
arvumõiste poole. Näiteks: "Mitu sõrme sul on?" - 4, 10, 20, 3 jne.
Tajudes aga hulki ilma küsimuseta "mitu