Kui leida selline idee, mille realiseerimisest oleksin huvitatud, võiks rajada eduka ettevõtte, kuna seljuhul on soov enesele tõestada, et suudan olla edukas. Häid ideid võib saada erinevatelt riikidelt, kus on ettevõtteid, mille tegevusvaldkond võib kodumaal edukaks kujuneda. Lisaks pakutakse uusi äriideid ka erinevatel konkursitel ja koolitustel. Teiseks probleemiks pean kogemuste puudust. Selle saaks lahendada palgatöö ja erinevate praktikate kaudu, samuti saab kogemusi mentoritelt ja vajadusel partneritelt, kui ei kavatse ettevõtet üksi rajada.. Kolmandaks ja kõige suuremaks probleemiks enda puhul tooksin välja vajalike isikuomaduste puudumise. Arvan, et kui kõiki teisi probleeme oleks võimalik mingil viisil lahendada, siis isikuomaduste probleemi lahendamist pean enda puhul võimatuks. Oma püüdluste tulemusi vaadates leian, et ei suuda olla vähem emotsionaalne kui ma praegusel ajal olen. Samuti ei ole suutnud ma oma suhtlemisoskust paremuse poole arendada.
Uurimuse eesmärgiks on selgitada välja, millise mentorlussuhte, kas ametliku või mitteametliku, juures hindavad mentor ja mentee omavahelist koostööst sujuvamaks. Uurimuse tulemusel antakse organisatsioonile X soovitused, kuidas ja millistel alustel kujundada edaspidi mentorluspaare. Hüpotees 1: Mitteametlikes mentorlussuhetes olevad osapooled hindavad omavahelist koostööd efektiivsemaks. Menges (2016) leidis oma uurimuses, et menteed saavad kõige suuremat karjäärituge nendelt mentoritelt, kelle nad ise on välja valinud. See avastus tõestab kui oluline on saada menteedelt sisendit neile mentorite leidmisel. Hüpotees 2: Mitteametlikes mentorlussuhetes olevates mentorluspaarides esineb vähem isikutevahelisi erimeelsusi. Eby, McManus, Simon ja Russell (2000) uurisid organisatsioonide ametlikus mentorlusprogrammis esinevaid suhteprobleeme ja leidsid, et ebasobivused isikupäras, väärtustes ja tööstiilis olid enim levinud mentorluse probleemid nii menteedele kui ka
annaabi.ee 
