Eesti loomastik. Selgrootud
Väivid on lindude ja imetajate ektoparasiidid, kes toituvad naha
epidermisest, karvadest ja sulgedest, vähem verest. Enamasti liigispetsiifilised ja levinud
koos peremehega. Imetajatelt on leitud umbes 300 liiki väive. Enamik liike parasiteerib
lindudel. Võib eristada kaks ökoloogilist gruppi: karvaväivid Bovicola (=Trichodectes)
bovis veistel, B. ovis lammastel, Werneckiella equi hobustel, Trichodectes canis koertel
(on ka Dipylidium caninum'i vaheperemees) ja suleväivid näiteks Menopon gallinae
kanadel. Väividel esineb homokroomia, värvuse sarnasus peremehe värvusega. Nii on
luigel väivid valged, peoleol kollased. Selline nähtus on loomariigis haruldane.
Liikide arv: 3000, Eestis 35-40 liiki.
Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 6. Tartru
Alamselts: Täilised Anoplura
Täid on väikesed (kuni 6 mm pikkused), valkjad või pruunikad, kitsa ja väikese peaga
imetajate ektoparasiidid. Karvadest kinnihoidmiseks on neil kujunenud erilise ehitusega
haardjalad
annaabi.ee 
