Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest.
võimalik ära tunda oleva vähemtäiuslikku ilmingut, mitte aga vastupidi. Niisiis peab jällegi
tunnistama, et meeltega tajutavates nähtustes olemusliku ülesleidmine eeldab, et inimene juba
omab mingit eelnevat olemuse-tundmist.
Seda probleemsituatsiooni kirjeldab Platon oma varasemas dialoogis “Menon” (80d-81e).
Varastele dialoogidele iseloomulikult on selleski kõneluse all eetiline temaatika, nimelt küsimus
“Mis on voorus?”. Sokrates palub siin oma vestluskaaslasel Menonil anda vooruse
olemusmääratlus, seejärel aga kummutab sokraatilise dialektika vaimus partneri poolt
väljapakutud määratlusi. Kui nii on läbianalüüsitud paar Menoni katset antud probleemi
lahendada ja nagu tavaliselt osutub, et ükski vastus pole mittekritiseeritav, ütleb Menon, et see
ettevõtmine – jõuda teadmisele selle kohta, mis on voorus – pole üldse teostatav. Ta võrdleb
mõtlemist teadmise otsimisega ja osutab sellele, et otsimine saab sihile viia vaid siis, kui teatakse,
annaabi.ee 
