Kõrb
Ekvaatori lheduses tusev kuum hk liigub phja ja luna poole. Krgemal
atmosfris jahtub see ja laskub lhistroopilistes alades, tekitades sellega
kaks krgrhuala - phjas ja lunas. Kui hk laskub alla, soojeneb see ja
kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii on tekkinud kaks
krbevndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel mlemal pool ekvaatorit.
Osa krbeid tekivad veel vihmavarjuefekti tagajrjel. Kui kuum ja
niiske hk liigub mda menlva lesse, jahtub see ja ei saa enam hoida
endas nii palju niiskust ning see sajab vihma vi lumena alla. letades
metipu, hakkab hk laskuma ja soojenema. Nd saab ta hoida endas rohkem
niiskust ja vtab selle mestiku taga asuvast maapinnast, kuivatades seda.
Teised krbed tekivad ookeanihoovuste mju tttu. Kui polaaraladelt
tulevad hoovused liiguvad ekvaatori poole ja lhenevad mandritele, tuseb klm
vesi pinnale ning hk selle kohal jahtub. See hk on tavaliselt udune, aga
vihma see ei too