Esiaja eluviis ja kunst
täidlased naisekujutised, neist tuntuim Willendorfi veenus. Läbi nende kujutati
jumalannasid, viljakust jne. Kujud olid lihtsad, tehti ka loomaluust loomakujukesi. Hiljem
arenesid välja ka sümbolid ning ornament, millega hakati esemeid, eriti keraamikat,
kaunistama.
Arhitektuuris viljeleti megaliitilist arhitektuuri, mis oli suurtest kividest lihtsamate vormide
kokkuehitamine. Põhilised elemendid olid menhirid, milleks olid suured, püstiselt maasse
torgatud kivid; dolmenid, mis olid menhiritele asetatud kiviplaadid ning nende kahe
kooslused ehk kromlehhid. Kivi võis kaaluda tonne; kuulsaim megaliitiline ehitis
Stonehenge'is, mille puhul oli ilmselt tegu pühapaigaga.
Muusika kui selline oli kiviajal kindlasti olemas, kuid puudus teoreetiline vorm,
üleskirjutused; peamiselt oli muusika seotud loodusega, st et matkiti looduse hääli, ning
arvatakse, et seda ka kasutati peamiselt rituaalide läbiviimisel, et anda juurde pühalikkust ja
pidulikkust