Eesti keskaeg
vahekorras rühmitust: vestfaallased (ülekaalus Liivim orduharus) ja reinimaalased(ülek
Preisimaa orduharus).
Liiim orduharus avaldus maiskondlike rühmituste vastuolu eriti om valimisel. 15.saj alates
esitati sellel kohale 2 kandidaati, kumbki erinevast maiskonnast, kelles üks määrati kõrgm
poolt ordumeistriks, teine maamarsslaiks+selle orduvennad tähtsamate ordulinnuste
käsknikeks. Maiskondae tülid Liivim orduharus lõppesid ~1450, kui om-ks määrati
vestfaallane Johann von Mengede, edaspidi jäid vestfaallased Liivim ordus juhtivaks
elemendiks.
1448 sügisel Riia pp-ks Ordu soosik Silvester Stodewescher, kelle salakavale pol tagajärjel
nõustus Riia toomkapiitle vastuu võtma ordurõivastuse.
21.aug 1452 Kircholmi leping Riia pp ja Liivim ordum von Mengede vahel, mille
kohaselt Riia linnal tuli anda nii pp-le, kui om-le alamlus vanne.
Riiale see vastuvõetamatu ja algasid ,,võitlused Kirckholmi lepingu ümber''-puhkes
annaabi.ee 
