Õistaimed referaat 10lk
omakorda lihtsarikat. Ebasarikõisikutel lõpeb peatelg õiega, külgharud on tugevamani arenenud ja
sageli oon nad peateljest pikemad. Külgharud harunevad omakorda ja lõpevad õitega (piimalillel,
nelgil). Õisikus arenevad õied erinevatel aegadel. Nii pikeneb taime õitsemis aeg ning suureneb
tolmelise tõenäosus. Taim, millel on õied õisikus, annab rohkem seemneid kui see, millel kasvab
varre otsas vaid üks õis. Vaatame näiteks võilille, mille korvik meneutab välimuselt suurt õitsikut
õit. Tegelikult koosneb see paljudest väikestest õitest, mis avanevad järk-järgult äärest keskosa
suunas. Järlikult õitseb võilill kauem kui ainult üksiku õiega taim. Tema õied ei tolmle korraga ning
seemnealgmed viljastatakse erineval ajal. Kobarõisikuis ja tähkades avanevad õied järk-järgult alt
ülespoole. Sgaeli on õisiku õied nii väikesed, et üksikult jääksid nad tolmeldajatel märkamata.
Tervikuna on aga õisik putukatele hästi näha