Prokuratuuri põhiseaduslik asend.
Suurimaks
ohuks seejuures on suhtumine prokuratuuri kui konkreetsest põhiseaduslikust korrast eemalseisvasse
järelevalveorganisse, millel on ajaloo vältel välja kujunenud kindel funktsioon ja struktuur, mis tuleb igal
juhul säilitada prokuratuuri integreerimisel ülejäänud ühiskondliku korraga. Siiamaani oli selline seisukoht
teatud mõttes ka arusaadav, sest taasiseseisvumisel jäi meil kehtima ikkagi Nõukogude kriminaalprotsessi
koodeks koos sealt tulenevate menetlusorganitega ning siiamaani ei ole toimunud põhjalikku analüüsi
nende normide vastavusest Eesti uuele ühiskondlikule korrale ja põhiseadusele. Enne uute karistus- ja
kriminaalmenetluse seadustike jõustumist tuleb vastav analüüs kindlasti aga teostada ja leida kõigepealt
vastus küsimusele, kas Eesti kriminaalmenetlus üldse vajab sellist institutsiooni, nagu seda on prokuratuur,
ja kui selgub, et prokuratuur on tõepoolest teatud riigi ees seisvate ülesannete täitmiseks vajalik, tuleb nende
annaabi.ee 
