EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920. A. KUNI TÄNAPÄEVANI
Põhiseaduse põhistuse, organilisuse ja
ülimuslikkuse jaoks on põhiseaduse saamise viisil eriline tähtsus. Õigusakti jõud sõltub
1
Vikipeedia kodulehekülg, http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hiseadus
2
R. Maruste, Konstitutsionalism, Juura, Tallinn, 2004, lk 42
4
peamiselt kahest teguritest: 1)sellest, kes selle kehtestab ja 2) viisist ehk menetluskorrast, kuidas
akt kehtestatakse.3
Kuigi põhiseadus lähtub ajaloo kogemustest ja ühiskonnas väljakujunenud realiteetidest, ei
sätesta ta mitte olevat, vaid pidevat. Ta ei määra kuidas asjad on, vaid kuidas nad peaksid olema.
See paneb väga suure koormuse ja vastutuse põhiseaduse loojaile-kirjutajaile., kes peavad
põhjalikult tundma rahva ajaloolist kogemust, seisundit, võimu toimemehhanisme ja teiste
rahvaste-riikide vastavaid kogemusi.