Keskaegne muusika
Ilmalik muusika, mis kõlas väljaspool kirikuid ja kloostreid palju ei teata, sest seda ei pandud kirja.
Esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12. sajandist. Kirja panid neid rändüliõpilased või teenistuseta
vaimulikud, keda nimetati vagantideks. Nende ladinakeelsed laulud tehti ümber naljakatena või siivututena.
Kangelaslaulud olid pikad poeemid, mis kirjeldasid kangelaste vägitegusi. Esitajateks olid alamastseisusest
rändmuusikud zonglöörid ehk menestreid. Nad liikusid ringi üksi või väikese seltskonnaga ja teenisid elatist
lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatud loomi näidates.
Rüütlilaulud on mittekirikliku luule ja laulu valdkond. Nende loomingus oli luuleteks ja muusika
lahutamatud. Peamiseks iseloomujooneks oli armastusteema. Rüütlilaulikuid nimetati trubaaduurideks,
truväärideks või minniesingeriteks. Nad olid enamasti kõrgest seisusest.
Mitmehäälsuse kujunemine sai alguse 11.-12. sajandil
annaabi.ee 
