Etioopia
Kõrgeim võimuorgan
on Ajutine Sõjaväline Haldusnõukogu, mille esimees on ühtlasi riigipea, valitsusjuht
ja relvajõudude ülemjuhataja. Rahvastikust on 40% usklikest kristlased ja 50%
muhameedlased.
19. sajandi lõpus toimunud Itaalia-Etioopia sõjas suutis Etioopia oma sõltuvust
kaitsta ja Menelik II ühendas Etioopia lõunaosa islamiriigid ning selle tulemusena
saigi riik oma nüüdsed piirid. 1889 sai pealinnaks Addis Abeba. Riik hakkas arenema
ning suhted Euroopaga paranesid. Meneliku tütre, Haile Selassie I, keisriks
saamisega algasid riigid mitmed reformid. 1935. aastal tungis Etioopiale taas kallale
fasistlik Itaalia, kuid 1941 vabastasid maa Briti väed. Uute reformidega kaotati senine
feodaalne haldussüsteem ja orjuse jäänused ning arendati majandust ja kultuuri.
Kehtestati ka uus põhiseadus. 50ndatel aastatel alustas Etioopia koostööd NSV liidu ja
teiste sotsialistlike riikidega. Etioopia algatas ka Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni.