Eesti keskaeg
Vasallid jagunesid piiskopi või ordupooldajateks,
mida võib kutsuda juba Liivimaa kodusõjaks, kus omavahel võitlesid maahärrad. Kui
Riia peapiiskop oli langenud vangi ning Tartu piiskopkond astus koalitsioonist välja
siis Riia linn sai abi Leedust. Leedulased tegid koos Riia linnaga 1298. aastal
sõjakäiku ordu aladele, kuid said lüüa. 1299. aastal Hansalinnade vahendusel sõlmiti
uus vaherahu. 1298. aastal sõlmisid Riia toomkapiitel ja Riia linn Taani kuningaga
Erik Mendeviga liidu ning kuningas pidi riialaste abistamise eest saama Zemgale,
Jersika ja Nalsia, mis olid tegelikult ordu alad. Alad jäid vallutamata Leedu kätte.
Taani kuninga liit peapiiskopkonnaga tegelikku toetust ei toonud. Erik Menved
läänistas 1303. aastal Eestimaa hertsogkonna kuueks aastaks oma vennale, mis kutsus
rahulolematuse Eestimaa vasallide seas. Seevastu vasallid üle kogu Eestimaa sõlmisid
liidulepingu Riia linna ja Taani kuninga vastu. 1313. aastal - Saksa ordu läbi
annaabi.ee 
