Kolm kultuuriloolist kohta Eestimaal
Senistele tenniseväljakutele lisati võrk- ja korvpalliplatsid.
Muuseum Maarjamäel
Eesti NSV Ministrite Nõukogu 29. aprilli 1975. aasta määrusega anti Maarjamäe suvemõisa
hooned Eesti Ajaloomuuseumile. Määrus kinnitas ka tulevase ekspositsiooni suunitluse --
eesti töörahva revolutsioonilise võitluse, Nõukogude armee lahingukuulsuse ja NSV Liidu
rahvaste vennaliku sõpruse kajastamine. Koos kõrvalasuva memoriaalkompleksiga pidi
muuseum lülituma kavandatavasse Rahvaste Sõpruse parki (pargi projekt koostati 1975.
aastal Alar Kotli, Henno Sepmanni ja Hugo Sepa poolt). Loss pidi olema juurdepääsetav igast
küljest, tema taha kavatseti rajada Sõpruse allee, mis oleks ulatunud Lauluväljakust kuni
memoriaalini. Maarjamäe lossi taastamisprojekti autorid on arhitekt Jüri Renter ja
kunstiajaloolane Silvi Lindmaa. Sise- ja ekspositsioonikujunduse tegid kunstikombinaadi
"Ars" kunstnikud Helle Gans ja Malle Sasi