Kolm kultuuriloolist kohta Eestimaal
eesti töörahva revolutsioonilise võitluse, Nõukogude armee lahingukuulsuse ja NSV Liidu
rahvaste vennaliku sõpruse kajastamine. Koos kõrvalasuva memoriaalkompleksiga pidi
muuseum lülituma kavandatavasse Rahvaste Sõpruse parki (pargi projekt koostati 1975.
aastal Alar Kotli, Henno Sepmanni ja Hugo Sepa poolt). Loss pidi olema juurdepääsetav igast
küljest, tema taha kavatseti rajada Sõpruse allee, mis oleks ulatunud Lauluväljakust kuni
memoriaalini. Maarjamäe lossi taastamisprojekti autorid on arhitekt Jüri Renter ja
kunstiajaloolane Silvi Lindmaa. Sise- ja ekspositsioonikujunduse tegid kunstikombinaadi
"Ars" kunstnikud Helle Gans ja Malle Sasi. Kuna Maarjamäe oli pea ainus enam-vähem
tervikliku ansamblina säilinud suvemõis Tallinnas, siis lähtuti taastamisel eelkõige tervikliku
ansambli, s.t. hoonestuse ja pargi säilitamisest ning juhuslike hilisemate ehituste
lammutamisest
annaabi.ee 
