Rooma klassikaline ajastu
ossa. Esikohal on armastuslaulud, mis kajastavad poeedi vahekorda kõnemees ja rahvatribuun
Publius Clodius Pulcheri õe Clodiaga, kellesse muuseas oli olnud armunud ka Cicero. Oma
armastatut, väga vabade elukommetega daami, nimetab Catullus oma lauludes Lesbiaks. See
vahekord oli väga heitlik ja alles oma lühikese elu lõpul õnnestus Catullusel end lahti rebida
vääritu armukese mõju alt: aastal 57 läheb ta koos preetor Gaius Memmiusega Bitüüniasse ja
katkestab nii vahekorra. Lesbia-lauludes on palju võluvat siirust ja tundeehtsust nii rõõmude kui
ka kannatuste kirjeldamisel.
Teise rühma moodustavad invektiivid, ründavad pilkelaulud, ja epigrammid. Neis õiendab
Catullus arveid talle ebasümpaatsete tegelastega, olgu need siis politikaanid, hoolimatud
äritsejad või viletsad poeedid. Paljude pistete märklauaks on Caesar ja talle lähedased isikud.