EESTI RAHVAMUUSIKA
Mängib Ruuben
Kesler, Jõhvi khk.
Foto: P. Parikas,
ETMM
Idiofonide hulka
kuulusid ka
metsloomade
hirmutamiseks
kasutatavad
käristid ja
tirinuiad,
hobuste kellad ja
kuljused, laste
kõristid jne.
Käristi. Foto: A. Karm, ERM
Rütmipillina on rahvapilliansamblites saanud väga tuntuks pingipill, millel tekitatakse
heli pingile puisatatud tuhka puupulgaga rütmiliselt kraapides. Membranofonina on
tuntud eelkõige mitmesugused trummid. Eestis kasutati membranofone vähe.
3. RAHVATANTSUD
Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, elamusi rütmiliste
liikumiste ja muutuva kehaasendi kaudu. Rahvatantsus liituvad liikumine, pillimäng
ning sageli ka laul. Tantsul oli oluline osa rituaalides, palju tantsiti ka meelelahutuseks.
19. sajandil hakati korraldama eraldi tantsupidusid, mida nimetati mitmeti: (küla)säru,
subrik, tantsud, pitspall, simman. Eesti rahvatantse võib liigitada järgmiselt:
annaabi.ee 
