Kerakala
Kõige rohkem on toksiini kala
maksas, kuid ohtlikult mürgised on ka seedekulgla osad, sugunäärmed (niisk ja mari) ja nahk.
Kala varustavad mürgiga mereveest pärit sümbiontsed bakterid. Kasvatades kalu vangistuses
ja sellises keskkonnas, kus toksiine tootvad bakterid puuduvad, saadakse ka mürgitud
kerakalad, mis maitselt nende mürgistele suguvendadele millegi poolest alla ei jää.
Kalade endi rakud toksiini mõjule ei allu, sest neil esineb valgulises membraantransporteris
mutatsioonist tingitud muutus, mis teeb nad mürgi suhtes tundetuks. Toksiini toimel kujuneb
kiiresti lihastalitluse blokaad, mis esmalt väljendub keele ja suupiirkonna tuimuse ja
tundetusena, hiljem areneb välja erinevate kehapiirkondade osaline halvatus, ning traagilistel
juhtudel saabub surm kas lämbumise või südametalitlushäirete tagajärjel. (Kokassaar, 2012)
Ravi koosneb tavaliselt pidevast järelvalvest ja hoolitsusest ning samuti maoloputusest.
annaabi.ee 
