LÄÄNE-EESTI VETE LESTA
Young, 2002) Sobiva lülijalgse
sisikonnas vabaneb acanthor ümbritsevast kestast ja kinnitub soolestiku seinale.
Kasutades kidasid, kaevub ta läbi soolestiku seina ja satub kehaôônde. Seal teeb ta läbi
metamorfoosi temast areneb acanthella. Moodustub kärss ja kidad ning gonaadide
arenemisega pikeneb keha. Ta on morfoloogiliselt sarnane täiskasvanule, vaid tema
reproduktiivsed organid veel ei funktsioneeri. Lôpuks tômbab juveniil oma kärsa keha
sisse ja sulgub membraansesse kesta. Selline staadium - cystacanth vôib nakatada lôpp-
peremehi. Lôpp-peremehes kaotab cystacanth oma membraanse kesta, väljutab kärsa ja
kinnitub soolestiku seinale, kus saavutab suguküpsuse. Enamus kidakärsseid omavad
elutsüklit lülijalneselgroogne. Teod, veelise eluviisiga putukad ja kalad
funktsioneerivad kui vektor vôi säilitusperemehed. Nendes säilitab larv oma
nakkuslikkuse, kuid ei tee läbi edasist arengut. (DeGusti, 1939; Baer, 1951; Nickol,
annaabi.ee 
