Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"membraamis" - 3 õppematerjali

Bioloogia III periood VAHEARVESTUS
6
docx

Bioloogia III periood VAHEARVESTUS

Hingamisahel – Kogu saadud energia salvestub ATP(-desse). Raku hingamine – Glükoosi lagundamine hapniku abil. Selle käigus saavad rakud energiat. Toimub kõikides organismides. *Fotosünteesi käigus tekkinud hapnik pärineb vee molekulidest. Fotosüntees  Sümbioos – mõlemad saavad kasu  Tülakoid – Kambrike, millel on oma membraan.  Fotosünteesi valem: 6CO2+H2O+footonid=C6H12O6+6O2 Fotosünteesi kulg 1. Valgusstaadium  toimub tülakoidi membraamis  vaja on valgust  lähteained: klorofüll, vesi  saadused: vesinikioonid, hapnik, ATP 2. Pimedusstaadium  toimub stroomas  ei vaja valgust  lähteained: vesinikioonid, süsihappegaas, ATP  saadus: glükoos Orgaanilised ained – pärinevad elusorganismidest Anaorgaanilised ained – mineraalset päritolu ained

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
11-klassi füüsika konspekt
11
pdf

11. klassi füüsika konspekt

positiivsele punktlaengule või positiivse elektrilaenguga kehale. Definitsiooni valemi kohaselt on elektri välja tugevuse mõõtuhikuks 1 njuuton kuloni kohta 1N/C See on võrdväärne enamkasutatava ühikuga üks Volt meetri kohta 1V/m Näited: põleva elektrilambi hõõgniidis ........ 400.......700 N/C õhus vahetult enne välgu lööki kuni 5*10`5 N/C Elektrisädeme tekkimist kuivas õhus 3*10`5 Elusa raku membraamis 2*10 N/C Vesiniku aatomisse kuuluva elektroniasukohas 5*10`11 N/C Keha laenguga a tektitab endast kaugusel r asuva punktis elektrivälja tugevuse: E=kQ/Er`2 kus E (N/C) ­ elektrilaenguga keha tekitatud elektrivälja tugevuses kauguselt r Q(C) ­ elektrivälja tekitatud keha elektrilaengu suurus r(m) ­ vaadeldava punkti kaugus elektrivälja teitanud kehast k (Nm`2/C`2) ­ võrdtegur konstant k= 9*10`9 Nm2/C2 E ­ keskonna suhteline dielektriline läbitavus Küsimused ja Ülessanded

Füüsika → Bioloogiline füüsika
27 allalaadimist
11-Klassi Füüsika
12
odt

11. Klassi Füüsika.

positiivsele punktlaengule või positiivse elektrilaenguga kehale. Definitsiooni valemi kohaselt on elektri välja tugevuse mõõtuhikuks 1 njuuton kuloni kohta 1N/C See on võrdväärne enamkasutatava ühikuga üks Volt meetri kohta 1V/m Näited: põleva elektrilambi hõõgniidis ........ 400.......700 N/C õhus vahetult enne välgu lööki kuni 5*10`5 N/C Elektrisädeme tekkimist kuivas õhus 3*10`5 Elusa raku membraamis 2*10 N/C Vesiniku aatomisse kuuluva elektroniasukohas 5*10`11 N/C Keha laenguga a tektitab endast kaugusel r asuva punktis elektrivälja tugevuse: E=kQ/Er`2 kus E (N/C) ­ elektrilaenguga keha tekitatud elektrivälja tugevuses kauguselt r Q(C) ­ elektrivälja tekitatud keha elektrilaengu suurus r(m) ­ vaadeldava punkti kaugus elektrivälja teitanud kehast k (Nm`2/C`2) ­ võrdtegur konstant k= 9*10`9 Nm2/C2 E ­ keskonna suhteline dielektriline läbitavus Küsimused ja Ülessanded

Füüsika → Füüsika
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun