Tiit Lauk humanitaar
neegerlikku päritolu” (ɋɬɪɚɜɢɧɫɤɢɣ 1963: 128). Tõenäoliselt pidas Stravinski silmas rägtaimi noote, sest
džässinoote sel ajal ei trükitud, džässi mängiti siis veel peast.
29
Siin leiab kinnitust ka W. Laade väide, et akulturatsiooniprotsess vajab piisavalt aega. Eelmainitud teostest
suur osa nägi ilmavalgust aastaid pärast nimetatud sündmust.
30
Saksamaal tunti nimetuse tingel-tangel all, Soomes melujazz.
31
Sakslased ise vaatavad sellele küll pisut leebema pilguga. Nii on Volker Kühn kirjutanud: “Sõda on läbi. /.../
Tahetakse ometi taas lõbutseda, vaatamata näljale, vaesusele ja viletsusele. Seda ka kabarees. Ja tõepoolest
24
pikaaegse autoriteediga on seletatav ka sellise väärtusetu muusikažanri kiire levik paljudes
maades üle Euroopa. Kirjeldades Soomes toimunut, kirjutab Pekka Jalkanen: “Tantsumeistrid
annaabi.ee 
